Miks ei näita kasum, kas ettevõttel jätkub raha?
Kasum võib anda juhile väga mugava, kuid eksitava kindlustunde. Kui ettevõte teenib kasumit, tundub loomulik järeldada, et rahaline seis on hea ja ettevõttel on piisavalt ruumi investeerida, kasvada või võtta uusi kohustusi.
Tegelikult ei vasta kasum sellele küsimusele.
Kasum näitab perioodi majanduslikku tulemust. Ettevõtte rahaline võimekus sõltub aga sellest, kuidas see tulemus rahaks muutub, kui palju raha on seotud äritegevusse ning millised väljaminekud jäävad kasumiaruandest väljapoole.
Seetõttu võib ettevõte olla kasumlik ja samal ajal rahaliselt pinges. Juhi jaoks ei ole oluline ainult teada, et kasum on olemas, vaid mõista, kuhu kasumi teenimiseks kasutatud raha tegelikult liigub.
Kasum ei näita, kui palju raha äri endasse ära võtab
Kõige sagedamini tekib erinevus kasumi ja raha vahel käibekapitalist.
Kui müük kasvab, ei tähenda see tingimata, et raha kasvab samas tempos. Suurem müük võib nõuda suuremat varu, pikemaid kliendikrediite või rohkem raha igapäevase tegevuse finantseerimiseks.
Sellises olukorras võib kasumiaruanne paraneda, kuid ettevõtte rahavoog halveneda.
See on eriti oluline kasvavas ettevõttes. Kasv ise võib raha tarbida. Mida rohkem ettevõte müüb, seda rohkem võib tal olla vaja finantseerida klientide maksetähtaegu, kaupu, tootmist või muid tegevuseks vajalikke ressursse enne, kui müügist teenitud raha pangakontole jõuab.
Seetõttu ei piisa juhile teadmisest, et marginaal ja kasum paranevad. Vaja on aru saada, kui palju täiendavat raha selle kasumi teenimine ettevõttelt nõuab.
Raha võib liikuda sinna, kus kasumiaruanne seda ei näita
Teine oluline erinevus tekib väljaminekutest, mis mõjutavad raha, kuid ei vähenda samal perioodil kasumit samas ulatuses.
Investeering on selle klassikaline näide. Seadme, sõiduki või muu põhivara ost võib tähendada suurt rahalist väljaminekut, samal ajal kui kasumiaruandes kajastub selle mõju kuluna järk-järgult.
Sama kehtib laenude põhiosa tagasimaksete kohta. Raha liigub ettevõttest välja, kuid kasumiaruanne seda kuluna ei näita.
Juhi seisukohast tähendab see, et ettevõtte kasum võib olla täiesti korralik, kuid vaba raha jääb väheseks, sest ettevõte finantseerib investeeringuid, vähendab võlga või seob raha muul viisil bilanssi.
Siin tekibki oluline vahe kasumlikkuse ja rahalise võimekuse vahel.
Probleem ei ole alati väheses kasumis
Kui ettevõtte pangakonto jääk pidevalt väheneb, kipub esimene reaktsioon olema vaadata kasumlikkust. Kas marginaal on liiga madal? Kas kulud on liiga suured? Kas müük ei ole piisav?
Need võivad olla õiged küsimused, kuid mitte alati.
Ettevõte võib teenida piisavalt kasumit ja probleem võib asuda hoopis mujal: nõuded kasvavad liiga kiiresti, varud neelavad raha, investeeringute maht on suur või laenukoormuse teenindamine võtab märkimisväärse osa rahavoost.
Kui seda vahet ei tehta, võib juht hakata parandama valet probleemi.
Näiteks võib ettevõte keskenduda täiendava müügi kasvatamisele olukorras, kus iga uus müügieuro suurendab veelgi käibekapitali vajadust. Müük ja kasum kasvavad, kuid rahaline surve muutub tugevamaks.
Seetõttu ei ole küsimus ainult selles, kas ettevõte teenib kasumit. Küsimus on selles, kui kvaliteetne see kasum rahavoo mõttes on.
Juht peab nägema, kuidas kasum rahaks muutub
Kasumiaruanne annab ühe vaate ettevõtte tulemustele. Rahavoog annab teise.
Juhtimiseks on vaja mõlemat.
Kui kasum kasvab, kuid raha mitte, peab olema võimalik selgitada, millest erinevus tekib. Kas raha on seotud nõuetesse? Kas varud kasvavad? Kas tehakse investeeringuid? Kas makstakse tagasi finantseerimist? Või on äritegevuse enda rahavoog nõrgem, kui kasumiaruanne esmapilgul näitab?
Kui nendele küsimustele ei ole vastust, ei ole ka tegelikku ülevaadet ettevõtte rahalisest seisust.
Rahavoogude juhtimine ei tähenda seetõttu ainult seda, et jälgitakse pangakonto jääki või tehakse rahavoogude prognoos. Olulisem on mõista seost kasumiaruande, bilansi ja raha liikumise vahel.
Just see näitab, kas ettevõtte teenitud kasum muutub rahaks või jääb ettevõtte sisse kinni.
Kasum ei ole sama mis rahaline võimekus
Kasumlik ettevõte võib olla tugev ettevõte. Aga kasum üksi ei ütle, kui palju ettevõttel on tegelikult raha kasutada.
Juhi jaoks muutub see eriti oluliseks siis, kui tuleb otsustada investeeringute, kasvu, dividendide, uute töötajate või täiendavate kohustuste üle.
Selliseid otsuseid ei saa teha ainult kasuminumbri põhjal.
Kui ettevõte teenib kasumit, kuid raha pangakontole ei lisandu, tekib lihtne küsimus: kuhu raha kaob?
Sellele küsimusele vastamine annab juhile palju täpsema pildi ettevõtte tegelikust rahalisest võimekusest kui kasumiaruanne üksi.