Miks ei näita kasum, kas ettevõttel jätkub raha?

Kasum võib anda juhile väga mugava, kuid eksitava kindlustunde. Kui ettevõte teenib kasumit, tundub loomulik järeldada, et rahaline seis on hea ja ettevõttel on piisavalt ruumi investeerida, kasvada või võtta uusi kohustusi.

Tegelikult ei vasta kasum sellele küsimusele. Kasum näitab perioodi majanduslikku tulemust, ettevõtte rahaline võimekus sõltub aga sellest, kuidas see tulemus rahaks muutub, kui palju raha on seotud äritegevusega ning millised väljaminekud jäävad kasumiaruandest väljapoole.

Seetõttu võib ettevõte olla kasumlik ja samal ajal tugeva rahalise surve all. Juhi jaoks ei ole oluline ainult teada, et kasum on olemas, vaid mõista ettevõtte rahavoogu ja seda, kuhu raha tegelikult liigub.

Kasum ei näita, kui palju raha äri endas kinni hoiab

Kõige sagedamini tekib erinevus kasumi ja raha vahel käibekapitalist. Kui müük kasvab, ei tähenda see tingimata, et raha kasvab samas tempos. Suurem müük võib nõuda suuremat varu, pikemaid maksetähtaegu klientidele või rohkem raha igapäevase tegevuse finantseerimiseks. Sellises olukorras võib kasumiaruanne paraneda, kuid ettevõtte rahavoog samal ajal halveneda.

Seetõttu ei piisa juhile teadmisest, et marginaal ja kasum paranevad. Vaja on aru saada, kui palju täiendavat raha selle kasumi teenimine ettevõttelt nõuab ning millal see raha ettevõttesse tagasi jõuab. Käibekapitali kasv ei tohiks tähendada, et raha tuleb äritegevusse pidevalt juurde panna, ilma et juhil oleks selget arusaama, miks seda vaja on ja millal hakkab tehtud müük ning teenitud kasum ka rahavoos kajastuma.

Raha võib liikuda sinna, kus kasumiaruanne seda ei näita

Teine oluline erinevus tekib väljaminekutest, mis mõjutavad raha, kuid ei vähenda samal perioodil kasumit samas ulatuses. Investeering on selle klassikaline näide. Seadme, sõiduki või muu põhivara ost võib tähendada suurt rahalist väljaminekut, samal ajal kui kasumiaruandes kajastub selle mõju kuluna järk-järgult.

Sama kehtib laenude põhiosa tagasimaksete kohta. Raha liigub ettevõttest välja, kuid kasumiaruanne seda kuluna ei näita. Ettevõtte kasum võib seega olla täiesti korralik, kuid vaba raha jääb väheseks, sest ettevõte finantseerib investeeringuid või vähendab võlga.

Probleem ei ole alati väheses kasumis

Kui ettevõtte pangakonto jääk pidevalt väheneb, kipub esimene reaktsioon olema vaadata kasumlikkust. Kas marginaal on liiga madal? Kas kulud on liiga suured? Kas müük ei ole piisav? Need võivad olla õiged küsimused, kuid probleem võib asuda hoopis mujal.

Ettevõte võib teenida piisavalt kasumit, kuid nõuded kasvavad liiga kiiresti, varud neelavad raha, investeeringute maht on suur või laenude tagasimaksed võtavad märkimisväärse osa rahavoost. Kui nendel põhjustel vahet ei tehta, võib juht hakata parandama valet probleemi.

Näiteks võib ettevõte keskenduda täiendava müügi kasvatamisele olukorras, kus iga uus müügieuro suurendab veelgi käibekapitali vajadust. Müük ja kasum kasvavad, kuid koos nendega suureneb ka rahaline surve.

Juht peab nägema seost kasumi ja rahavoo vahel

Kasumiaruanne näitab, millise tulemuse ettevõte teenis, kuid sellest üksi ei piisa. Bilansist on näha, kuhu raha on seotud ja kuidas ettevõtet finantseeritakse, rahavoog aga näitab, kuidas raha tegelikult liigub. Kui kasum kasvab, kuid raha mitte, peab nende kolme vaate põhjal olema võimalik selgitada, millest erinevus tekib.

Kui sellele ei ole vastust, ei ole ka tegelikku ülevaadet ettevõtte rahalisest seisust. Rahavoogude juhtimine ei tähenda seetõttu ainult pangakonto jäägi jälgimist või rahavoogude prognoosi koostamist. Oluline on mõista seost kasumiaruande, bilansi ja raha liikumise vahel, sest just see näitab, kas ettevõtte teenitud kasum muutub rahaks või jääb äritegevusse kinni.

Kui ettevõte teenib kasumit, kuid raha pangakontole ei lisandu, tekib lihtne küsimus: kus raha kinni seisab? Sellele vastamine annab juhile palju täpsema pildi ettevõtte tegelikust rahalisest võimekusest kui kasumiaruanne üksi.