Ettevõtte finantsanalüüs – numbritest tuleb jõuda põhjusteni

Ettevõtte käive kasvas aastaga 15%, brutomarginaal langes kolm protsendipunkti ja personalikulud suurenesid 12%. Numbrid on olemas ja muutused on nähtavad. Aga mida me selle põhjal ettevõtte kohta tegelikult teame?

Veel üsna vähe.

Me teame, mis juhtus numbritega. Me ei tea veel, miks käive kasvas, miks marginaal langes, mis põhjustas personalikulude suurenemise ega seda, mida need muutused ettevõtte jaoks tähendavad. Just siit algab sisuline ettevõtte finantsanalüüs.

Mis on finantsanalüüs?

Finantsanalüüs kasutab ettevõtte finantsandmeid, aruandeid, võrdlusi, finantsnäitajaid ja finantssuhtarve selleks, et hinnata ettevõtte finantsseisu ja tulemusi ning mõista nende muutusi.

Selleks kasutatakse erinevaid finantsanalüüsi meetodeid.

Horisontaalanalüüs näitab, kuidas näitajad eri perioodide vahel muutuvad. Vertikaalanalüüs aitab hinnata näiteks kulude või kasumi osakaalu käibest. Finantssuhtarvud võimaldavad hinnata muu hulgas kasumlikkust, likviidsust ja ettevõtte finantsstruktuuri.

Need kõik on vajalikud tööriistad. Aga meetod ei ole analüüsi lõpptulemus.

Kui horisontaalanalüüs näitab, et kulu kasvas 20%, oleme tuvastanud muutuse. Kui finantssuhtarv näitab, et kasumlikkus halvenes, oleme leidnud olulise signaali. Juhtimiseks on vaja järgmist sammu: miks see juhtus?

Muutuse tuvastamisest põhjuseni

Võtame näiteks brutomarginaali. Kui ettevõtte brutomarginaal langes 30 protsendilt 27 protsendile, on muutus selge. Seda saab võrrelda varasema perioodi, eelarve või prognoosiga. Aga lause „brutomarginaal langes kolm protsendipunkti“ ei selgita veel, mis ettevõttes juhtus.

Põhjus võib olla müügihindades, ostuhindades, toote- või kliendimixis, allahindlustes, logistikas või mõnes muus ettevõtte tegevuses toimunud muutuses. Oluline ei ole koostada võimalike põhjuste nimekirja, vaid jõuda finantsnäitaja juurest ettevõtte tegeliku tegevuseni.

Number näitab, kuhu vaadata. Analüüs peab selgitama, mida sealt leitakse.

Sama number võib tähendada täiesti erinevaid asju

Oletame, et brutomarginaal langeb kolm protsendipunkti.

Ühes ettevõttes võib selle põhjuseks olla teadlik otsus pakkuda suurele strateegilisele kliendile madalamat hinda. Marginaal väheneb, kuid ettevõte saab vastu suurema müügimahu või pikaajalise lepingu. Teises ettevõttes võib sama marginaalilanguse põhjuseks olla tarnijate hinnatõus, mida ei ole suudetud müügihindadesse edasi kanda.

Finantsaruandes võib muutus välja näha peaaegu sama. Äriline tähendus on aga täiesti erinev. Seetõttu ei saa finantsnäitaja muutuse põhjal veel otsustada, mida ettevõte peaks tegema.

Põhjusest tuleb jõuda tähenduseni

Ka põhjuse leidmine ei ole alati analüüsi lõpp.

Kui marginaali languse põhjuseks olid kõrgemad ostuhinnad, tuleb edasi küsida, mida see ettevõtte jaoks tähendab. Kas muutus oli ajutine või püsiv? Kas sama mõju jätkub ka järgmistel perioodidel? Kui suur on selle mõju ettevõtte kogutulemusele? Kas olukord nõuab juhtimisotsust või on tegemist tavapärase kõikumisega?

Siin liigub finantsanalüüs kirjeldamisest tõlgendamise poole. Sama loogika kehtib ka teiste näitajate puhul. Käibe kasv ei ole automaatselt hea tulemus. Oluline on mõista, kas kasv tuli hinnatõusust, suuremast müügimahust, uutest klientidest või näiteks madalama marginaaliga toodetest.

Ka kulude kasv ei ole automaatselt halb. Personalikulu võib suureneda seetõttu, et ettevõte investeeris teadlikult kasvu, kuid sama muutus võib tähendada ka seda, et kulubaas kasvab kiiremini kui tegevusmaht.

Finantsnäitaja annab signaali. Selle tähenduse määrab ettevõtte tegelik olukord.

Hea finantsanalüüs seob numbrid ettevõtte tegevusega

Ettevõtte finantsanalüüs muutub juhtimise jaoks väärtuslikuks siis, kui finantsandmed seotakse sellega, mis ettevõttes päriselt toimub. Finantsandmed võivad näidata, et midagi on muutunud. Põhjus võib aga olla müügis, hinnastamises, ostus, tootmises, logistikas, personalis või mõnes muus tegevusvaldkonnas.

Seetõttu ei ole hea finantsanalüüs ainult finantsaruannete lugemine.

See ühendab numbrid ettevõtte ärimudeliga. Mida paremini mõistetakse, kuidas ettevõte raha teenib, millest tekivad marginaalid ja millised tegevused põhjustavad kulusid, seda paremini saab ka finantsnäitajate muutusi tõlgendada.

Finantssuhtarvud annavad signaali, mitte alati vastust

Finantsanalüüsi suhtarvud aitavad suurest andmehulgast olulisi muutusi märgata. Kasumlikkuse suhtarv võib näidata, et ettevõte teenib iga müügieuro kohta vähem kasumit kui varem. Likviidsusnäitaja võib viidata sellele, et lühiajaliste kohustuste katmiseks on vähem puhvrit.

Need on olulised signaalid.

Kuid finantssuhtarv ei selgita enamasti ise, miks olukord muutus. Näiteks võib likviidsus halveneda seetõttu, et kliendid maksavad aeglasemalt. Sama tulemus võib tekkida ka suurema laoseisu, investeeringu või kiiresti kasvava müügi tõttu. Seetõttu ei ole finantsnäitajate rohkus iseenesest märk heast juhtimisinfost.

Olulisem on mõista, millised muutused mõjutavad ettevõtte tulemust ja miks need tekkisid.

Analüüs peab jõudma juhtimisotsuseni

Finantsanalüüs ei pea alati andma juhile ühte valmis vastust. Mõnikord on selle kõige olulisem tulemus hoopis see, et saab selgeks, milline küsimus vajab juhtimisotsust. Kui marginaal langes ostuhindade tõttu, võib järgmine otsus puudutada müügihindu, tarnijaid või tootevalikut. Kui personalikulu kasvab kiiremini kui ettevõtte tegevusmaht, võib olla vaja hinnata töökorraldust või kulubaasi. Kui käive kasvab, kuid raha jääb järjest rohkem varudesse ja nõuetesse kinni, võib küsimus olla käibekapitali juhtimises.

Finantsanalüüs loob siin seose numbri ja juhtimise vahel:

mis juhtus → miks juhtus → mida see tähendab → kas ja mida tuleb teha.

Numbrite taha vaatamine on finantsanalüüsi tegelik väärtus

Ettevõtte finantsaruanded, finantsnäitajad, finantssuhtarvud ning horisontaal- ja vertikaalanalüüs on juhtimiseks vajalikud. Kuid need on analüüsi vahendid, mitte selle lõpptulemus. Teadmine, et käive kasvas, marginaal langes või kulud suurenesid, ütleb meile eelkõige, mis juhtus numbritega.

Hea ettevõtte finantsanalüüs peab aitama mõista, mis juhtus ettevõttes.

Selleks tuleb liikuda numbrist muutuseni, muutusest põhjuseni ning põhjusest selle ärilise tähenduseni.

Alles sealt tekib alus paremaks juhtimisotsuseks.